Me ostsime oma maja 11 aastat tagasi. Sealtpeale on meil alati üürnikke olnud. See on osa meie elustiilist, eriti kuna meil on vaba magamistuba, mida me harva kasutame. Seni on meil olnud väga head kogemused. See on võimalus tuua maailm meie juurde. Ja see on ka hea viis panna teenima vara, mis meil on – meie maja.

Kui olen külaliste saabumise ajal veel tööl, siis tavaliselt võtab nad vastu mu tütar. Talle meeldib see ja ta tunneb, et see on tema töö. Selline vastuvõtt annab meie külalistele ka kohe aimu sellest, et tegemist on perekonna koduga.

Lastele meeldib nõu anda: „Sa peaksid sellesse restorani minema. Sa peaksid sellesse kohvikusse minema. Sa peaksid kindlasti seda burgerit proovima.“ Enamik külalisi hindab seda väga. Nad tunnevad, et on teretulnud ja saavad osa Lõuna-Londoni elust.

Veendun, et meie köök oleks laitmatult puhas (see ei ole lihtne, kui sul on kaks last!) ning et eesaed oleks kenasti korras.

Ostame kohalikke toiduaineid, näiteks taluturgudelt, ja sööme häid värskeid mahetooteid, mida me võib-olla ei saaks endale lubada, kui me ei majutaks Airbnb kaudu.

See on väga tähtis, nagu võibki arvata, kui sul on kaks last. Me oleme tegusad ja hõivatud ning mõnikord tahame, et majutuskoht oleks ainult meie päralt. On väga hea, et saame ise otsustada, millal me majutada tahame.

Enamasti on külalised mõistvad ja arvestavad sellega – meie majutuskohta broneerides näevad nad kirjeldusest, et tegemist on perekonna koduga. Ja veel parem, kui nad on valmis lastega suhtlema. Tavaliselt tähendab see, et mõnikord joome koos köögis tassi teed. Räägime, kuidas päev on läinud, ja siis teevad kõik oma asju edasi. Sellised väikesed koosviibimised on toredad.